Postitused

12. Nädal: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kasutatavus veebis – positiivne ja negatiivne näide Tänapäeval on veebikeskkonnad muutunud igapäevaseks tööriistaks ning seetõttu on nende kasutatavus väga oluline. Inimese ja arvuti suhtluse (HCI) valdkond tegeleb sellega, kuidas muuta süsteemid kasutajale arusaadavaks ja mugavaks. Kasutatavuse hindamisel võib kasutada Jakob Nielseni põhimõtteid, nagu õpitavus, tõhusus, veakindlus ja kasutaja rahulolu. Käesolevas postituses toon ühe positiivse ja ühe negatiivse näite veebikasutatavusest ning analüüsin neid nende kriteeriumite põhjal. Positiivne näide – GOV.UK veebileht Heaks näiteks kasutajasõbralikust veebist on GOV.UK . GOV.UK on loodud eesmärgiga teha riigi teenused võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks. Leht kasutab väga selget ja minimalistlikku disaini – tekst on lihtne, navigeerimine loogiline ja olulised tegevused on hästi esile toodud. Õpitavus on väga hea. Ka esmakordne kasutaja saab kiiresti aru, kust midagi leida. Näiteks maksude või dokumentidega seotud toimingud on jaotat...
Postita kommentaar
Lisateave

Minu Vaade: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

  Minu vaade – hinnang artiklile Eelnev ajaveebiartikkel käsitles veebikasutatavust ning toodi üks positiivne ja negatiivne näide selle kohta. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, millega nõustun ja mida võiks täpsustada. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Prompt: "Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja üks negatiivne näide veebikasutatavusest ning analüüsi neid Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide põhjal. Näited võiksid olla konkreetsed." Näited võiskid olla konkreetsed on lisatud, sest algul tõi negatiivseks näiteks väga üldiselt lihtsalt kehvasti kasutatvad e-lehed. Mida õppisin Oli huvitav näha kui palju mõjutab disain seda, kuidas me veebilehti kasutame. Varem ei pööranud ma nii palju tähelepanu sellele, miks mõni leht tundub lihtne ja teine segane, aga nüüd on selgem, et selle taga on konkreetsed põhimõtted. Kasutatavus ei tähenda ainult seda, et asi "töötab", vaid seda, kui kiiresti ja mugavalt kasutaja ...
Postita kommentaar
Lisateave

Minu Vaade: Arendus- ja ärimudelid

Minu vaade – Hinnang artiklile Eelnev ajaveebiartikkel keskendus LibreOffice’i näitel tarkvara arendus- ja ärimudelitele. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, millega ma nõustun ja mida võiks täpsemaks teha. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Prompt oli nagu ikka: "Kirjuta 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel, kus analüüsid ühe konkreetse tarkvaraprojekti näitel arendus- ja ärimudelit." Mida õppisin Tarkvara ei ole lihtsalt programm, vaid selle taga on alati mingi kindel arendus- ja äriloogika. LibreOffice’i näide näitas hästi, et tarkvara saab arendada ka ilma ühe keskse ettevõtteta. Kogukondlik arendus võib toimida päris hästi, kui projekt on piisavalt suur ja huvitav. Samas ei tähenda see, et ettevõtted ei mängiks rolli vaid pigem on nad osa suuremast ökosüsteemist. Lisaks mainiks, et tasuta tarkvara ei tähenda, et raha ei liiguks. Pigem teenitakse teistmoodi, näiteks toe ja teenuste kaudu. Kuigi võib jääda mulje, et tegemist...
Postita kommentaar
Lisateave

11.Nädal: Arendus- ja ärimudelid

  LibreOffice – kuidas toimivad vaba tarkvara arendus- ja ärimudelid? Tarkvaraprojektid võivad olla üles ehitatud väga erinevalt. Mõned projektid on rangelt juhitud ettevõtete poolt, kus arendust tehakse kindlate eesmärkide ja äriliste huvide järgi. Teised projektid põhinevad aga avatud koostööl, kus arendajad üle maailma panustavad vabatahtlikult ühisesse tarkvarasse. Sellised erinevad lähenemised mõjutavad nii tarkvara arengukiirust, kvaliteeti kui ka seda, kuidas kasutajad seda kasutada saavad. Heaks näiteks avatud lähenemisest on LibreOffice – tasuta ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvara. Selle põhjal saab hästi selgitada, kuidas toimivad vaba tarkvara arendusmudel ja ärimudel. Arendusmudel LibreOffice’i arendusmudel põhineb avatud lähtekoodil. See tähendab, et tarkvara lähtekood on kõigile kättesaadav ning igaüks võib seda vaadata, muuta ja täiendada. Selline lähenemine võimaldab väga paljudel arendajatel üle maailma projektis osaleda. Erinevalt suletud tarkvarast ei are...
Postita kommentaar
Lisateave

Minu Vaade: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

  Minu vaade – hinnang artiklile Eelnevas ajaveebiartiklis käsitleti Eben Mogleni ideid vaba tarkvara ja autoriõiguse teemal. Selles osas annan hinnangu, millega nõustun, mida võiks täpsustada ning mida ise sellest teemast õppisin. Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamisel kasutasin ChatGPT-d. Prompt oli selline: "Uuri Eben Mogleni artiklit „Anarchism Triumphant“ ning kirjuta ajaveebiartiklis selle põhjal tema peamistest ideedest, hinnates nende paikapidavust tänapäeval ja tuues välja nii tugevused kui ka nõrkused." Mida õppisin Tehnoloogia areng ei mõjuta ainult tööriistu, mida me kasutame, vaid muudab ka seda, kuidas inimesed omavahel koostööd teevad. Varem oli loomine tihedalt seotud kindlate organisatsioonide ja rahalise kasuga, kuid nüüd on järjest rohkem näha, et inimesed panustavad ka lihtsalt huvist, õppimise eesmärgil või kogukonna pärast. Sellel mõttele lisaks, võib veel öelda, et uued ideed ei asenda vanu süsteeme täielikult. Pigem tekib olukord, kus erinev...
Postita kommentaar
Lisateave

10. Nädal: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Võrkude rikkus ja vaba tarkvara – kas autoriõigus on kadumas? Tänapäeva internetimaailmas on muutunud väga tavaliseks see, et inimesed jagavad oma tööd tasuta. Olgu selleks tarkvara, artiklid, videod või muu sisu. See tekitab küsimuse – miks inimesed seda teevad ja kas see tähendab, et traditsioonilised mudelid nagu autoriõigus kaotavad oma tähtsuse? Selle teema paremaks mõistmiseks lugesin Eben Mogleni artiklit “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” . Artiklis väidab autor, et vaba tarkvara liikumine võib viia autoriõiguse tähtsuse vähenemiseni või isegi kadumiseni. Käesolevas postituses annan ülevaate artikli peamistest ideedest ning hindan, kui palju neist on tänaseks paika pidanud. Mogleni peamised ideed Moglen väidab, et internet ja vaba tarkvara muudavad traditsioonilist arusaama omandist ja autorlusest. Tema hinnangul ei ole enam vaja tugevat autoriõigust, sest inimesed on valmis looma ja jagama ka ilma otsese rahalise kasuta. See seostub hästi kursuse ...
Postita kommentaar
Lisateave

Minu Vaade: IT juhtimine ja riskihaldus

  Minu vaade – hinnang IT juhtide artiklile Eelnev LLM-i pool kirjutatud ajaveebiartikkel IT juhtimise teemal keskendus kahele juhile ja nende erinevatele juhtimisstiilidele. Proovin seda analüüsuida ja proovin anda hinnangu, millega nõustun ja mida võiks täpsustada. Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamisel kasutasin ChatGPT-d (5.4). Prompt oli midagi sellist: "Kirjuta 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel IT juhtimisest. Kirjelda kahte tuntud IT juhti, kes esindavad erinevaid juhtimisstiile. Too üks näide Eestist ja teine Välismaalt. Kasuta vähemalt 3 allikat, mitte kaasaarvatud ICO kursuse teemaleht." Mida õppisin Juttus paistis kohe välja, et IT juhtimine ei ole ainult tehniline teema. Juhtimisstiil ja inimeste juhtimine on sama olulised kui tehnoloogia ise. Taavi Kotka ja Satya Nadelle võrdlemisel paistis kohe välja, et eesmärki võib saavutada väga erinevate lähenemistega. Üks juht võib keskenduda innovatsioonile ja muutustele, teine rohkem inimestele ja ko...
Postita kommentaar
Lisateave