11.Nädal: Arendus- ja ärimudelid

 

LibreOffice – kuidas toimivad vaba tarkvara arendus- ja ärimudelid?

Tarkvaraprojektid võivad olla üles ehitatud väga erinevalt. Mõned projektid on rangelt juhitud ettevõtete poolt, kus arendust tehakse kindlate eesmärkide ja äriliste huvide järgi. Teised projektid põhinevad aga avatud koostööl, kus arendajad üle maailma panustavad vabatahtlikult ühisesse tarkvarasse. Sellised erinevad lähenemised mõjutavad nii tarkvara arengukiirust, kvaliteeti kui ka seda, kuidas kasutajad seda kasutada saavad.

Heaks näiteks avatud lähenemisest on LibreOffice – tasuta ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvara. Selle põhjal saab hästi selgitada, kuidas toimivad vaba tarkvara arendusmudel ja ärimudel.

Arendusmudel

LibreOffice’i arendusmudel põhineb avatud lähtekoodil. See tähendab, et tarkvara lähtekood on kõigile kättesaadav ning igaüks võib seda vaadata, muuta ja täiendada. Selline lähenemine võimaldab väga paljudel arendajatel üle maailma projektis osaleda.

Erinevalt suletud tarkvarast ei arenda LibreOffice’it üks kindel ettevõte, vaid seda koordineerib kogukond ja organisatsioon nimega The Document Foundation. Arendajad võivad olla nii vabatahtlikud kui ka ettevõtete palgal töötavad spetsialistid.

Sellise mudeli eelis on see, et arendus ei sõltu ainult ühest firmast. Kui keegi leiab vea või soovib lisada uue funktsiooni, saab ta sellesse ise panustada. See muudab arenduse paindlikuks ja tihti ka kiiremaks. Samas võib see tähendada, et otsuste tegemine võtab kauem aega, sest arvestada tuleb paljude osapooltega.

Lisaks aitab avatud arendusmudel parandada tarkvara kvaliteeti. Kuna koodi saab vaadata palju inimesi, leitakse vead tihti kiiremini ning lahendused võivad olla paremini läbi mõeldud.

Ärimudel

Kuigi LibreOffice on tasuta, ei tähenda see, et selle ümber ei oleks ärimudelit. Vaba tarkvara puhul ei teenita raha tavaliselt programmi müügist, vaid muude teenuste kaudu.

Näiteks võivad ettevõtted pakkuda LibreOffice’iga seotud tuge, koolitusi või kohandatud lahendusi. Samuti võivad organisatsioonid teha annetusi projekti arendamiseks. See tähendab, et tarkvara ise on tasuta, kuid selle ümber tekivad tasulised teenused.

Selline mudel erineb tavapärasest tarkvaramudelist, kus kasutaja peab programmi kasutamiseks litsentsi ostma. LibreOffice’i puhul võib igaüks seda vabalt alla laadida ja kasutada, mis teeb selle kättesaadavaks väga laiale kasutajaskonnale.

Samas võib selle mudeli puuduseks olla see, et rahastamine ei ole alati stabiilne. Kui toetajaid või annetusi on vähem, võib see mõjutada arenduse kiirust.

Tekst on koostatud LLM-iga
Kasutatud LLM: https://chatgpt.com

Kasutatud Allikad

Morgan, B. (2023). A brief history of LibreOffice. OpenSource.com.

Gamalielsson, J., & Lundell, B. (2014). How and why has the LibreOffice project evolved? Journal of Systems and Software.

Linux Journal (2023). LibreOffice drives Europe’s open-source shift: Growing push for digital sovereignty.

Open source (n.d.). Wikipedia.

Kursuse teemaleht (ICO wiki)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave

9. Nädal: IT juhtimine ja riskihaldus

  IT juhid ja nende juhtimisstiilid IT juhtimine ei tähenda ainult tehnoloogia tundmist, vaid ka seda, kuidas inimesi juhtida ja organisatsiooni eesmärke saavutada. Tänapäeva IT juhid peavad oskama ühendada tehnilised teadmised ja juhtimisoskused. Kursuse materjalis tuuakse välja, et IT juhil võib olla mitu rolli, näiteks juht, suhtleja, treener või muutuste elluviija . Käesolevas artiklis kirjeldan kahte tuntud IT juhti, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe. Taavi Kotka – muutuste juht (change agent) Taavi Kotka on Eesti IT juht, kes oli riigi CIO ning mängis olulist rolli Eesti digiriigi arendamisel. Tema töö ei seisnenud ainult olemasolevate süsteemide haldamises, vaid uute lahenduste loomises ja elluviimises. Kotka juhtimisstiili võib kirjeldada kui muutuste juhti. Ta keskendus sellele, kuidas tehnoloogia abil luua täiesti uusi võimalusi. Näiteks e-residentsuse projekt oli midagi sellist, mida varem ei olnud – see võimaldas inimestel üle maailma kasutada Eesti digiteenuseid i...
Lisateave