Minu Vaade: Arendus- ja ärimudelid

Minu vaade – Hinnang artiklile

Eelnev ajaveebiartikkel keskendus LibreOffice’i näitel tarkvara arendus- ja ärimudelitele. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, millega ma nõustun ja mida võiks täpsemaks teha.


Kasutatud LLM ja prompt

Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d.

Prompt oli nagu ikka:

"Kirjuta 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel, kus analüüsid ühe konkreetse tarkvaraprojekti näitel arendus- ja ärimudelit."


Mida õppisin

Tarkvara ei ole lihtsalt programm, vaid selle taga on alati mingi kindel arendus- ja äriloogika. LibreOffice’i näide näitas hästi, et tarkvara saab arendada ka ilma ühe keskse ettevõtteta. Kogukondlik arendus võib toimida päris hästi, kui projekt on piisavalt suur ja huvitav. Samas ei tähenda see, et ettevõtted ei mängiks rolli vaid pigem on nad osa suuremast ökosüsteemist.

Lisaks mainiks, et tasuta tarkvara ei tähenda, et raha ei liiguks. Pigem teenitakse teistmoodi, näiteks toe ja teenuste kaudu. Kuigi võib jääda mulje, et tegemist on lihtsalt tasuta tarkvaraga, siis tegelikult on tihti selle taga ka mõni äriplaan.


Millega nõustun

Nõustun sellega, et avatud lähtekoodiga arendus annab rohkem paindlikkust. Kui kood on avalik, saab rohkem inimesi panustada ja tarkvara ei sõltu ainult ühest firmast.

Hea oli ka see, et välja olid toodud nii plussid kui miinused. Näiteks see, et otsuste tegemine võib olla aeglasem ja rahastamine ebastabiilsem. Jättab parema mulje, et kõik ikka ei ole ainult lilleline vaid on kõigel ka omad probleemid.


Mida võiks täpsustada

Ärimudeli osa oli veidi liiga lihtne. Tekst keskendus peamiselt annetustele ja toetusele, kuid tegelikult on oluline roll ka ettevõtetel, kes arendavad LibreOffice’i edasi ja pakuvad tasulisi teenuseid. Näiteks sellised firmad nagu Collabora on selle projekti juures väga olulised.

Oleks võinud ka natuke rohkem tausta anda The Document Foundationi kohta. Praegu jäi mulje, et see lihtsalt juhib projekti, kuid tegelikult loodi see konkreetse põhjusega, et tagada projekti sõltumatus suurest ettevõttest.

Lõpuks antud allikas (How and why has the LibreOffice project evolved?) oli väga informatiivne, aga jäi veidi vanaks. Sellest ajast saati on päris palju muutunud, eriti selles, kuidas open source projektid toimivad ja kuidas nende ümber ärimudelid kujunevad.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave

9. Nädal: IT juhtimine ja riskihaldus

  IT juhid ja nende juhtimisstiilid IT juhtimine ei tähenda ainult tehnoloogia tundmist, vaid ka seda, kuidas inimesi juhtida ja organisatsiooni eesmärke saavutada. Tänapäeva IT juhid peavad oskama ühendada tehnilised teadmised ja juhtimisoskused. Kursuse materjalis tuuakse välja, et IT juhil võib olla mitu rolli, näiteks juht, suhtleja, treener või muutuste elluviija . Käesolevas artiklis kirjeldan kahte tuntud IT juhti, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe. Taavi Kotka – muutuste juht (change agent) Taavi Kotka on Eesti IT juht, kes oli riigi CIO ning mängis olulist rolli Eesti digiriigi arendamisel. Tema töö ei seisnenud ainult olemasolevate süsteemide haldamises, vaid uute lahenduste loomises ja elluviimises. Kotka juhtimisstiili võib kirjeldada kui muutuste juhti. Ta keskendus sellele, kuidas tehnoloogia abil luua täiesti uusi võimalusi. Näiteks e-residentsuse projekt oli midagi sellist, mida varem ei olnud – see võimaldas inimestel üle maailma kasutada Eesti digiteenuseid i...
Lisateave