10. Nädal: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Võrkude rikkus ja vaba tarkvara – kas autoriõigus on kadumas?

Tänapäeva internetimaailmas on muutunud väga tavaliseks see, et inimesed jagavad oma tööd tasuta. Olgu selleks tarkvara, artiklid, videod või muu sisu. See tekitab küsimuse – miks inimesed seda teevad ja kas see tähendab, et traditsioonilised mudelid nagu autoriõigus kaotavad oma tähtsuse?

Selle teema paremaks mõistmiseks lugesin Eben Mogleni artiklit “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright”. Artiklis väidab autor, et vaba tarkvara liikumine võib viia autoriõiguse tähtsuse vähenemiseni või isegi kadumiseni. Käesolevas postituses annan ülevaate artikli peamistest ideedest ning hindan, kui palju neist on tänaseks paika pidanud.

Mogleni peamised ideed

Moglen väidab, et internet ja vaba tarkvara muudavad traditsioonilist arusaama omandist ja autorlusest. Tema hinnangul ei ole enam vaja tugevat autoriõigust, sest inimesed on valmis looma ja jagama ka ilma otsese rahalise kasuta.

See seostub hästi kursuse materjaliga, kus räägitakse nn kingikultuurist – inimesed panustavad kogukonda teadmisi ja oskusi ning saavad vastu reputatsiooni . Näiteks vaba tarkvara projektides nagu Linux ei motiveeri arendajaid ainult raha, vaid ka huvi, õppimine ja tunnustus.

Lisaks toob Moglen välja, et digitaalse info kopeerimine on praktiliselt tasuta, mistõttu muutub selle kontrollimine väga keeruliseks. See tähendab, et traditsioonilised autoriõiguse mudelid ei pruugi enam hästi toimida.

Artikli pealkiri viitab ideele, et hajus ja vabatahtlik koostöö ilma keskse kontrollita võib olla väga tõhus.

Kui palju on tema ennustused täppi läinud?

Kui vaadata tänast olukorda, siis võib öelda, et Moglenil oli mitmes osas õigus.

Esiteks on vaba tarkvara ja avatud sisu tõesti väga levinud. Linux, Wikipedia ja paljud teised projektid toimivad edukalt ilma traditsioonilise ärimudelita. Samuti on tekkinud uued litsentsid nagu Creative Commons, mis võimaldavad sisu vabamalt jagada.

Ka kursuse materjalis on välja toodud, et kogukondlik tootmine ja koostöö on muutunud infoajastul oluliseks . Internet võimaldab inimestel üle maailma koos töötada ning luua midagi väärtuslikku ilma otsese rahalise motivatsioonita.

Samas ei ole autoriõigus kuskile kadunud. Vastupidi – see on endiselt väga oluline, eriti suurte ettevõtete ja meediatööstuse jaoks. Näiteks filmid, muusika ja tarkvara on endiselt tugevalt kaitstud ning nende kasutamine on reguleeritud.

Seega võib öelda, et Mogleni ennustus on osaliselt täppi läinud, kuid mitte täielikult.

Kõige paikapidavam väide

Minu arvates oli Mogleni kõige täpsem väide see, et inimesed ei tegutse ainult raha pärast.

Tänapäeval on palju näiteid, kus inimesed panustavad vabatahtlikult projektidesse. Näiteks arendajad aitavad kaasa open-source projektidele, inimesed kirjutavad Wikipediasse artikleid või loovad tasuta õppematerjale.

See kinnitab ka kursuse materjali mõtet, et inimeste motivatsioon ei ole ainult omakasu, vaid oluline roll on ka empaatial, huvil ja soovil midagi luua .

Seega võib öelda, et Moglen mõistis õigesti inimeste käitumise muutumist digiajastul.

Kõige ekslikum väide

Kõige vähem täppi läinud väide on minu arvates see, et autoriõigus kaob või muutub ebaoluliseks.

Kuigi vaba tarkvara ja avatud kultuur on kasvanud, ei ole need asendanud traditsioonilist süsteemi. Pigem eksisteerivad need kaks mudelit paralleelselt.

Näiteks suured tehnoloogiaettevõtted kasutavad küll open-source lahendusi, kuid samal ajal kaitsevad oma toodangut väga rangelt. Samuti teenitakse endiselt palju raha autoriõigusega kaitstud sisult.

Seega ei ole autoriõigus “surnud”, vaid pigem kohanenud uue olukorraga.

Tekst on koostatud LLM-iga
Kasutatud LLM: https://chatgpt.com

Allikad


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave

9. Nädal: IT juhtimine ja riskihaldus

  IT juhid ja nende juhtimisstiilid IT juhtimine ei tähenda ainult tehnoloogia tundmist, vaid ka seda, kuidas inimesi juhtida ja organisatsiooni eesmärke saavutada. Tänapäeva IT juhid peavad oskama ühendada tehnilised teadmised ja juhtimisoskused. Kursuse materjalis tuuakse välja, et IT juhil võib olla mitu rolli, näiteks juht, suhtleja, treener või muutuste elluviija . Käesolevas artiklis kirjeldan kahte tuntud IT juhti, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe. Taavi Kotka – muutuste juht (change agent) Taavi Kotka on Eesti IT juht, kes oli riigi CIO ning mängis olulist rolli Eesti digiriigi arendamisel. Tema töö ei seisnenud ainult olemasolevate süsteemide haldamises, vaid uute lahenduste loomises ja elluviimises. Kotka juhtimisstiili võib kirjeldada kui muutuste juhti. Ta keskendus sellele, kuidas tehnoloogia abil luua täiesti uusi võimalusi. Näiteks e-residentsuse projekt oli midagi sellist, mida varem ei olnud – see võimaldas inimestel üle maailma kasutada Eesti digiteenuseid i...
Lisateave