Minu Vaade: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 

Minu vaade – hinnang artiklile

Eelnevas ajaveebiartiklis käsitleti Eben Mogleni ideid vaba tarkvara ja autoriõiguse teemal. Selles osas annan hinnangu, millega nõustun, mida võiks täpsustada ning mida ise sellest teemast õppisin.


Kasutatud LLM ja prompt

Postituse koostamisel kasutasin ChatGPT-d.
Prompt oli selline:

"Uuri Eben Mogleni artiklit „Anarchism Triumphant“ ning kirjuta ajaveebiartiklis selle põhjal tema peamistest ideedest, hinnates nende paikapidavust tänapäeval ja tuues välja nii tugevused kui ka nõrkused."


Mida õppisin

Tehnoloogia areng ei mõjuta ainult tööriistu, mida me kasutame, vaid muudab ka seda, kuidas inimesed omavahel koostööd teevad. Varem oli loomine tihedalt seotud kindlate organisatsioonide ja rahalise kasuga, kuid nüüd on järjest rohkem näha, et inimesed panustavad ka lihtsalt huvist, õppimise eesmärgil või kogukonna pärast. Sellel mõttele lisaks, võib veel öelda, et uued ideed ei asenda vanu süsteeme täielikult. Pigem tekib olukord, kus erinevad lähenemised eksisteerivad kõrvuti ja täiendavad üksteist. Näiteks vaba tarkvara ja traditsioonilised ärimudelid toimivad tänapäeval paralleelselt, mitte ei tõrju üksteist välja.

Mogleni ideed tunduvad mõnes osas küll veidi liiga optimistlikud, kuid samas annavad need hea aluse mõtlemiseks, kuhu suunas info ja teadmiste jagamine võib liikuda. See pani mind rohkem mõtlema sellele, kuidas digiajastu muudab meie arusaama omandist, koostööst ja väärtuse loomisest.


Millega nõustun

Minu arvates oli artikli kõige tugevam osa järeldus, et inimesed ei tegutse ainult rahalise kasu nimel.

Tänapäeval on selle kohta väga palju näiteid. Näiteks arendajad panustavad vabatahtlikult open-source projektidesse GitHubis, inimesed kirjutavad Wikipedia artikleid ning aitavad teisi foorumites nagu Stack Overflow. See kinnitab hästi Mogleni väidet, et koostöö ja kogukond võivad toimida ka ilma otsese rahalise motivatsioonita.

Samuti nõustun mõttega, et vaba tarkvara ja traditsiooniline ärimudel eksisteerivad tänapäeval paralleelselt. Moglen nägi pigem vastandumist, kuid tegelikkuses on suured ettevõtted nagu Microsoft ja Google suutnud open-source lahendused oma ärimudelisse kaasata. See teeb kogu süsteemi paindlikumaks, mitte ei asenda üht teisega.


Mida võiks täpsustada

Oli keeruline seekord leida ebatäpsusi, sest infot Mogleni artikklis oli palju ja seda kõike võrrelda LLM-i tööga oli ajamahukas, aga üks oluline teema, mida LLM-i artikkel oleks võinud rohkem lahata, on Mogleni argument kunstliku nappuse kohta. Tema keskne mõte on, et digitaalse info kopeerimine on praktiliselt tasuta, mistõttu autoriõigus loob nappuse kunstlikult. See ei ole digitaalse maailma loomulik omadus. Seda väidet oleks olnud huvitav täpsemalt hinnata, sest ühelt poolt on nappuse hoidmine aina raskemaks muutunud, teisalt on autoriõiguse kaitse tegelikult tugevnenud.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave

9. Nädal: IT juhtimine ja riskihaldus

  IT juhid ja nende juhtimisstiilid IT juhtimine ei tähenda ainult tehnoloogia tundmist, vaid ka seda, kuidas inimesi juhtida ja organisatsiooni eesmärke saavutada. Tänapäeva IT juhid peavad oskama ühendada tehnilised teadmised ja juhtimisoskused. Kursuse materjalis tuuakse välja, et IT juhil võib olla mitu rolli, näiteks juht, suhtleja, treener või muutuste elluviija . Käesolevas artiklis kirjeldan kahte tuntud IT juhti, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe. Taavi Kotka – muutuste juht (change agent) Taavi Kotka on Eesti IT juht, kes oli riigi CIO ning mängis olulist rolli Eesti digiriigi arendamisel. Tema töö ei seisnenud ainult olemasolevate süsteemide haldamises, vaid uute lahenduste loomises ja elluviimises. Kotka juhtimisstiili võib kirjeldada kui muutuste juhti. Ta keskendus sellele, kuidas tehnoloogia abil luua täiesti uusi võimalusi. Näiteks e-residentsuse projekt oli midagi sellist, mida varem ei olnud – see võimaldas inimestel üle maailma kasutada Eesti digiteenuseid i...
Lisateave