Minu Vaade: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 

Minu vaade – hinnang artiklile

Eelnev ajaveebiartikkel käsitles veebikasutatavust ning toodi üks positiivne ja negatiivne näide selle kohta. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, millega nõustun ja mida võiks täpsustada.


Kasutatud LLM ja prompt

Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d.

Prompt:

"Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja üks negatiivne näide veebikasutatavusest ning analüüsi neid Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide põhjal. Näited võiksid olla konkreetsed."

Näited võiskid olla konkreetsed on lisatud, sest algul tõi negatiivseks näiteks väga üldiselt lihtsalt kehvasti kasutatvad e-lehed.


Mida õppisin

Oli huvitav näha kui palju mõjutab disain seda, kuidas me veebilehti kasutame. Varem ei pööranud ma nii palju tähelepanu sellele, miks mõni leht tundub lihtne ja teine segane, aga nüüd on selgem, et selle taga on konkreetsed põhimõtted.

Kasutatavus ei tähenda ainult seda, et asi "töötab", vaid seda, kui kiiresti ja mugavalt kasutaja oma eesmärgi saavutab. Isegi väikesed detailid, nagu nuppude paigutus või veateadete selgus, võivad muuta kasutuskogemust päris palju.

Mulle meeldis ka deceptive.design leht, kus “Hall of Shame” all on näited suurte firmade disainivõtetest, mis suunavad kasutajat tegema otsuseid, mis ei pruugi olla tema enda huvides. Halb kasutatavus ei ole alati juhuslik, vaid võib olla ka teadlikult tehtud. 


Millega nõustun

Hea, et mõlema näite puhul kasutati samu kriteeriume (õpitavus, tõhusus, veakindlus). See tegi võrdluse selgemaks ja aitas paremini aru saada, mis täpselt töötab ja mis mitte.

Positiivse näite puhul oli loogiline, et GOV.UK keskendub lihtsusele ja selgusele. Mulle tundub üldse, et ChatGPT-ile väga meeldib GOV.UK, sest on ka varem pidevalt seda oma info allikana kasutanud. Negatiivse näite puhul oli eriti hea see, et mainiti ka dark patterns teemat, sest see näitab, et halb kasutatavus ei ole alati juhuslik, vaid võib olla teadlik disainivalik.


Mida võiks täpsustada

Näiteks Ticketmasteri puhul oleks võinud tuua konkreetsema näite. Praegu jäi kirjeldus pigem üldiseks (nt aeglus või probleemid protsessis), aga kui oleks toodud mõni konkreetne juhtum, näiteks mõne suure ürituse piletimüük, oleks see analüüsi tugevamaks teinud. Kui ise natuke googeldasin leidsin, et üks suur juhtum toimus seoses Taylor Swifti kontsertiga, kus suure nõudluse tõttu veebileht ei suutnud üleval püsida ja tekkis igasuguseid probleeme. Kuigi LLM seda ei märkinud, eeldan, et see suuresti mängis kaasa sellele arvamusele, sest kriitika on küll õige, aga arvan ise, et palju lehed ei suudaks väga suure nõudluse ilusti töödata.

Originaal postitus: https://olrats.blogspot.com/2026/04/12-nadal-inimese-ja-arvuti-suhtlus.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave

9. Nädal: IT juhtimine ja riskihaldus

  IT juhid ja nende juhtimisstiilid IT juhtimine ei tähenda ainult tehnoloogia tundmist, vaid ka seda, kuidas inimesi juhtida ja organisatsiooni eesmärke saavutada. Tänapäeva IT juhid peavad oskama ühendada tehnilised teadmised ja juhtimisoskused. Kursuse materjalis tuuakse välja, et IT juhil võib olla mitu rolli, näiteks juht, suhtleja, treener või muutuste elluviija . Käesolevas artiklis kirjeldan kahte tuntud IT juhti, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe. Taavi Kotka – muutuste juht (change agent) Taavi Kotka on Eesti IT juht, kes oli riigi CIO ning mängis olulist rolli Eesti digiriigi arendamisel. Tema töö ei seisnenud ainult olemasolevate süsteemide haldamises, vaid uute lahenduste loomises ja elluviimises. Kotka juhtimisstiili võib kirjeldada kui muutuste juhti. Ta keskendus sellele, kuidas tehnoloogia abil luua täiesti uusi võimalusi. Näiteks e-residentsuse projekt oli midagi sellist, mida varem ei olnud – see võimaldas inimestel üle maailma kasutada Eesti digiteenuseid i...
Lisateave