Kasutatavus veebis – positiivne ja negatiivne näide

Tänapäeval on veebikeskkonnad muutunud igapäevaseks tööriistaks ning seetõttu on nende kasutatavus väga oluline. Inimese ja arvuti suhtluse (HCI) valdkond tegeleb sellega, kuidas muuta süsteemid kasutajale arusaadavaks ja mugavaks.

Kasutatavuse hindamisel võib kasutada Jakob Nielseni põhimõtteid, nagu õpitavus, tõhusus, veakindlus ja kasutaja rahulolu. Käesolevas postituses toon ühe positiivse ja ühe negatiivse näite veebikasutatavusest ning analüüsin neid nende kriteeriumite põhjal.

Positiivne näide – GOV.UK veebileht

Heaks näiteks kasutajasõbralikust veebist on GOV.UK.

GOV.UK on loodud eesmärgiga teha riigi teenused võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks. Leht kasutab väga selget ja minimalistlikku disaini – tekst on lihtne, navigeerimine loogiline ja olulised tegevused on hästi esile toodud.

Õpitavus on väga hea. Ka esmakordne kasutaja saab kiiresti aru, kust midagi leida. Näiteks maksude või dokumentidega seotud toimingud on jaotatud sammudeks, mis juhendavad kasutajat protsessi jooksul.

Tõhusus on samuti kõrge. Kasutaja saab vajaliku info või teenuse kiiresti kätte ilma liigsete sammudeta.

Veakindlus on GOV.UK puhul hästi lahendatud. Kui kasutaja teeb vea, antakse talle selge ja arusaadav tagasiside, mitte lihtsalt üldine veateade. See aitab kasutajal kiiresti olukorda parandada.

Kokkuvõttes on tegemist väga hea näitega sellest, kuidas disain on tehtud kasutajat silmas pidades, mitte ainult süsteemi loogika järgi.

Negatiivne näide – Ticketmaster’i veebileht

Halva kasutatavuse näiteks võib tuua Ticketmaster veebilehe, eriti piletite ostmise protsessi.

Ticketmaster’i lehte on kritiseeritud keerulise ja stressirohke kasutajakogemuse tõttu. Näiteks populaarsete ürituste piletite ostmisel peab kasutaja kiiresti tegutsema, samas kui süsteem võib olla aeglane või ebastabiilne.

Õpitavus on probleemne. Esmakordsel kasutajal võib olla raske aru saada, kuidas istekohti valida või millised valikud on lõplikud.

Tõhusus kannatab, sest protsess sisaldab mitut sammu ning sageli tuleb oodata järjekorras (“queue”), mis ei ole alati selgelt selgitatud.

Veakindlus on samuti nõrk. Kui midagi läheb valesti (nt sessioon aegub või valitud pilet kaob), ei saa kasutaja alati aru, mis juhtus või kuidas edasi minna.

Lisaks on Ticketmaster’i puhul tihti kritiseeritud nn “dark patterns” kasutamist – näiteks lisatasude kuvamine alles protsessi lõpus või segadust tekitavad valikud. See tähendab, et disain ei aita kasutajat, vaid pigem suunab teda tegema teatud otsuseid.

Selline lähenemine vähendab kasutaja rahulolu ja muudab kogu kogemuse keerulisemaks, kui see peaks olema.

Tekst on koostatud LLM-iga

Kasutatud LLM: https://chatgpt.com