E-ITSPEA

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus litsentside teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, mida ma selle töö käigus õppisin ning millega ma tekstis nõustun ja mida võiks täpsustada. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Prompt oli ligikaudu selline: "Kirjuta 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel tarkvara litsentside teemal. Võrdle ärivaralist litsentsi, GNU GPL-i ja BSD litsentsi ning selgita, millal mida eelistada." Prompti väga palju ei muutnud, sest esimene vastus kattis enamiku vajalikust. Pigem keskendusin sellele, et LLM aursaamatusi ei korraldaks. Mida uut õppisin Sain päris palju targemaks litsentside osas. Varem mõtlesin sellest pigem lihtsalt nii, et kas tarkvara on tasuta või tasuline, aga tegelikult on palju olulisem see, millised õigused kasutajale antakse. Lisaks sain paremini aru erinevusest GPL-i ja BSD litsentsi vahel. Mõlemad on avatud lähtekoodiga,...

  Litsentsid tarkvaramaailmas – millal mida eelistada? Tarkvara kasutamisel ei ole oluline ainult see, mida programm teeb, vaid ka see, millistel tingimustel seda kasutada tohib. Need tingimused määrab litsents. Litsents ütleb, kas kasutaja võib tarkvara muuta, edasi jagada või kasutada seda ärilisel eesmärgil. Seetõttu mõjutab litsents otseselt nii arendajat kui ka kasutajat ning ka seda, kuidas tarkvara edasi areneb. Tarkvara litsentsid võib üldiselt jagada kahte suurde rühma: ärivaralised ehk suletud litsentsid ja avatud lähtekoodiga litsentsid. Nende peamine erinevus ei ole hind, vaid kasutajale antud vabadus. Mõned litsentsid annavad väga piiratud õigused, teised aga lubavad koodi vabalt kasutada ja muuta. Ärivaraline litsents – maksimaalne kontroll Ärivaralise litsentsi puhul jääb tarkvara täielik kontroll selle looja või ettevõtte kätte. Kasutaja saab programmi kasutada, kuid ei näe tavaliselt selle lähtekoodi ega tohi seda muuta. Samuti on tarkvara levitamine ja kopeerimine...

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus intellektuaalomandi teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, mida ma selle töö käigus õppisin ning millega ma tekstis nõustun ja millega mitte. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Seekord promptiga väga mängimist ei olnud ja jäi umbes selline: "Kirjuta 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel intellektuaalomandi teemal. Too välja üks komponent, mis toimib hästi, ja üks, mis vajab muutmist." Mida uut õppisin Selle töö käigus sain paremini aru, et intellektuaalomand ei ole üks kindel asi, vaid koosneb mitmest erinevast osast, nagu autoriõigus, patendid ja ärisaladused. Varem mõtlesin sellest pigem lihtsamalt, peamiselt autoriõiguse kaudu. Lisaks sain paremini aru, kui oluline on teha vahet erinevatel mõistetel, näiteks litsentsil ja intellektuaalomandi liikidel. Varem ma ei mõelnud sellele eriti, aga nüüd on selgem, et lits...

Intellektuaalomand digiajastul – millised osad toimivad paremini? Intellektuaalomand on tänapäeval väga oluline, eriti IT-valdkonnas. See hõlmab erinevaid õigusi, mis on seotud inimese loodud ideede, teoste ja leiutistega. Kui varem oli info peamiselt füüsilisel kujul, siis tänapäeval liigub suur osa sellest digitaalselt ja väga kiiresti. See tähendab, et ka intellektuaalomandi süsteem peab sellega kohanema. Intellektuaalomand ei ole üks kindel asi, vaid koosneb mitmest osast, näiteks autoriõigusest, patentidest, litsentsidest ja ärisaladustest. Kuigi nende eesmärk on kaitsta loojate tööd, ei tööta kõik need osad tänapäeval võrdselt hästi. Komponent, mis toimib hästi: litsentsid Minu arvates toimib tänapäeval kõige paremini litsentside süsteem. Seda on eriti hästi näha tarkvara maailmas. Litsentsid määravad, kuidas mingit toodet kasutada võib – kas seda tohib vabalt jagada, muuta või ainult kasutada kindlatel tingimustel. Näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara kasutab litsentse, mis l...

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus netiketi ja võrgusuhtluse teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin natuke vaadata, kuidas see tekst välja tuli ja mida ma selle töö tegemise käigus ise õppisin. Samuti toon välja, millega ma tekstis nõustun ja millised kohad jätsid mulle veidi küsimusi. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Algne prompt oli üsna lihtne ja umbes selline: "Kirjuta umbes 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel netiketi teemal. Vali Virginia Shea netiketikäskudest üks, mis on tänapäeval sama oluline või isegi olulisem kui 1990. aastatel, ja üks, mille tähtsus on tänapäeval vähenenud." Võtsin ka lõpptulemusest ära kokkuvõtte, et tekst mõtetult pikkaks ei läheks, sest kordas seal seda, mida juba varem mainis. Mida uut õppisin Teksti lugedes jäi kohe silma, kuidas ajaga on netisuhtlus muutunud. Näiteks modemiajastul oli internet väga aeglane. Seetõttu oli oluline mitte saata suuri faile j...

  Netikett digiajastul – millised reeglid on endiselt olulised? Interneti kasutamine on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kui 1990. aastatel kasutati võrku peamiselt e-posti, foorumite ja varaste jututubade kaudu suhtlemiseks, siis tänapäeval toimub suur osa inimeste suhtlusest sotsiaalmeedia, videokõnede ja erinevate veebiplatvormide kaudu. Sellest hoolimata on paljud varased võrgusuhtluse põhimõtted endiselt aktuaalsed. Üheks tuntumaks netiketi käsitluseks peetakse Virginia Shea raamatut Netiquette (1997), kus autor kirjeldab kümmet põhimõtet, mis aitavad hoida internetisuhtlust viisakana ja toimivana. Kuigi tehnoloogia on selle ajaga palju arenenud, ei ole kõik need reeglid oma tähtsust kaotanud. Mõned neist on isegi olulisemad kui varem, samas kui mõni reegel on tänapäeva internetikeskkonnas muutunud vähem keskseks. Reegel, mis on tänapäeval isegi olulisem: “Ole inimene” Üks Shea kõige tuntumaid netiketi põhimõtteid on „Ole inimene“ ( Re...

Digiajastu ja jälgimiskapitalism Eestis Eesti on sageli toodud näiteks riigist, kus digiteenused on laialdaselt kasutusel ning paljud riiklikud teenused toimivad interneti kaudu. Näiteks saab Eestis internetis esitada maksudeklaratsiooni, kasutada erinevaid riigiportaali teenuseid või anda e-häält valimistel. Digiteenuste laialdane kasutus on toonud kaasa mugavuse ja kiiruse, kuid samal ajal on see tõstatanud ka küsimusi privaatsuse ja andmete kasutamise kohta. Digiajastu areng ei tähenda ainult tehnoloogilist progressi, vaid ka vajadust arutada, kuidas digitaalses ühiskonnas andmeid kogutakse ja kontrollitakse. Eesti kui digiriik Eesti digiriigi üheks keskseks tehniliseks lahenduseks on X-tee , mis on turvaline andmevahetuskiht erinevate infosüsteemide vahel. X-tee ei ole üks keskne andmebaas ega otseselt kodanikele mõeldud teenus, vaid infrastruktuur, mis võimaldab riigi ja erasektori infosüsteemidel turvaliselt andmeid vahetada. Tänu sellele saavad erinevad registrid ja teenused oma...

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus Eesti digiriigi ja jälgimiskapitalismi teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin anda  ülevaate, kuidas tekst välja tuli ja mida ma sellest ise õppisin. Samuti toon välja mõned kohad, millega ma nõustun ja mõned, kus tekst võiks olla veidi täpsem. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Algne idee tuli kursuse ICO  wiki ülesandest, aga proovisin prompti natuke täpsustada, et tekst keskenduks rohkem Eestile. Miskipärast, kuigi ülesandes endas oli sees, et kirjuta just Eestist, tõstis LLM esile just suur firmad, nagu Google, Meta jt. Prompt oli ligikaudu selline: “Kirjuta umbes 1–1.5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel info- ja võrguühiskonna teemal. Keskendu sellele, kui suureks probleemiks on Eestis digiajastu ja jälgimiskapitalism. Too näiteid Eesti digiriigi lahendustest ning paku välja mõned võimalikud tulevikustsenaariumid.” Töö käigus muutsin prompti natuke veel ja ...