7.Nädal: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 

Litsentsid tarkvaramaailmas – millal mida eelistada?

Tarkvara kasutamisel ei ole oluline ainult see, mida programm teeb, vaid ka see, millistel tingimustel seda kasutada tohib. Need tingimused määrab litsents. Litsents ütleb, kas kasutaja võib tarkvara muuta, edasi jagada või kasutada seda ärilisel eesmärgil. Seetõttu mõjutab litsents otseselt nii arendajat kui ka kasutajat ning ka seda, kuidas tarkvara edasi areneb.

Tarkvara litsentsid võib üldiselt jagada kahte suurde rühma: ärivaralised ehk suletud litsentsid ja avatud lähtekoodiga litsentsid. Nende peamine erinevus ei ole hind, vaid kasutajale antud vabadus. Mõned litsentsid annavad väga piiratud õigused, teised aga lubavad koodi vabalt kasutada ja muuta.

Ärivaraline litsents – maksimaalne kontroll

Ärivaralise litsentsi puhul jääb tarkvara täielik kontroll selle looja või ettevõtte kätte. Kasutaja saab programmi kasutada, kuid ei näe tavaliselt selle lähtekoodi ega tohi seda muuta. Samuti on tarkvara levitamine ja kopeerimine piiratud.

Sellise lähenemise eelis on see, et ettevõte saab oma toodet kaitsta ja selle pealt tulu teenida. Lisaks on sageli olemas ametlik tugi ja regulaarne arendus. See sobib hästi olukordadesse, kus tarkvara on ettevõtte jaoks oluline konkurentsieelis.

Samas on kasutaja sellisel juhul tootjast sõltuv. Kui tootja lõpetab toe või muudab tingimusi, ei ole kasutajal palju valikuid. Samuti ei saa kogukond tarkvara parandada ega edasi arendada.

GNU GPL – vabadus koos kohustusega

GNU GPL litsents on üks tuntumaid avatud lähtekoodiga litsentse. See annab kasutajale õiguse tarkvara kasutada, muuta ja edasi jagada. Oluline tingimus on aga see, et kõik tuletatud tööd peavad jääma sama litsentsi alla.

See tähendab, et kui keegi muudab GPL-i all olevat tarkvara ja jagab seda edasi, peab ta samuti jagama lähtekoodi. Seda nimetatakse copyleft’i põhimõtteks.

GPL-i suur eelis on see, et see kaitseb tarkvara vabadust ka tulevikus. Keegi ei saa koodi “ära võtta” ja muuta seda kinniseks. See soodustab koostööd ja kogukondlikku arendust.

Samas võib see olla probleem ettevõtetele, kes tahavad kasutada koodi oma suletud toodetes. GPL ei luba seda ilma, et kogu projekt peaks samuti avatud olema.

BSD litsents – paindlik ja lihtne

BSD litsents kuulub permissiivsete litsentside hulka. See tähendab, et see seab väga vähe piiranguid. Kasutaja võib koodi vabalt kasutada, muuta ja isegi kasutada seda kinnises tarkvaras.

BSD litsentsi eelis on selle paindlikkus. See sobib hästi projektidele, mis tahavad võimalikult laia kasutust ja levikut. Ettevõtted saavad sellist koodi kasutada ilma, et nad peaksid oma toodet avama.

Puuduseks on aga see, et algne kogukond ei pruugi saada tagasi parandusi või arendusi. Keegi võib võtta koodi, teha sellest kommertstoote ja mitte jagada oma muudatusi.

Millal mida valida?

Litsentsi valik sõltub eesmärgist.

Kui arendaja soovib täielikku kontrolli ja selget ärimudelit, sobib ärivaraline litsents.

Kui eesmärk on hoida tarkvara ja selle edasiarendused alati vabana, on parim valik GNU GPL.

Kui aga tahetakse võimalikult laia levikut ja paindlikku kasutust, sobib hästi BSD litsents.

Seega ei ole olemas ühte “õiget” litsentsi. Õige valik sõltub sellest, kas olulisem on kontroll, vabadus või paindlikkus.

Tekst on koostatud LLM-iga
Kasutatud LLM: https://chatgpt.com

Kasutatud allikad

ICO kursuse teemamaterjal: E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_IIː_litsentsid_ja_autoriõigus

Free Software Foundation – GNU GPL
https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

Open Source Initiative – Open Source Licenses
https://opensource.org/licenses


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave

4.Nädal: Info- ja võrguühiskond

Digiajastu ja jälgimiskapitalism Eestis Eesti on sageli toodud näiteks riigist, kus digiteenused on laialdaselt kasutusel ning paljud riiklikud teenused toimivad interneti kaudu. Näiteks saab Eestis internetis esitada maksudeklaratsiooni, kasutada erinevaid riigiportaali teenuseid või anda e-häält valimistel. Digiteenuste laialdane kasutus on toonud kaasa mugavuse ja kiiruse, kuid samal ajal on see tõstatanud ka küsimusi privaatsuse ja andmete kasutamise kohta. Digiajastu areng ei tähenda ainult tehnoloogilist progressi, vaid ka vajadust arutada, kuidas digitaalses ühiskonnas andmeid kogutakse ja kontrollitakse. Eesti kui digiriik Eesti digiriigi üheks keskseks tehniliseks lahenduseks on X-tee , mis on turvaline andmevahetuskiht erinevate infosüsteemide vahel. X-tee ei ole üks keskne andmebaas ega otseselt kodanikele mõeldud teenus, vaid infrastruktuur, mis võimaldab riigi ja erasektori infosüsteemidel turvaliselt andmeid vahetada. Tänu sellele saavad erinevad registrid ja teenused oma...
Lisateave