4.Nädal: Info- ja võrguühiskond

Digiajastu ja jälgimiskapitalism Eestis

Eesti on sageli toodud näiteks riigist, kus digiteenused on laialdaselt kasutusel ning paljud riiklikud teenused toimivad interneti kaudu. Näiteks saab Eestis internetis esitada maksudeklaratsiooni, kasutada erinevaid riigiportaali teenuseid või anda e-häält valimistel. Digiteenuste laialdane kasutus on toonud kaasa mugavuse ja kiiruse, kuid samal ajal on see tõstatanud ka küsimusi privaatsuse ja andmete kasutamise kohta. Digiajastu areng ei tähenda ainult tehnoloogilist progressi, vaid ka vajadust arutada, kuidas digitaalses ühiskonnas andmeid kogutakse ja kontrollitakse.

Eesti kui digiriik

Eesti digiriigi üheks keskseks tehniliseks lahenduseks on X-tee, mis on turvaline andmevahetuskiht erinevate infosüsteemide vahel. X-tee ei ole üks keskne andmebaas ega otseselt kodanikele mõeldud teenus, vaid infrastruktuur, mis võimaldab riigi ja erasektori infosüsteemidel turvaliselt andmeid vahetada. Tänu sellele saavad erinevad registrid ja teenused omavahel suhelda ning teenuseid on võimalik pakkuda ilma, et iga süsteem peaks andmeid eraldi koguma.

Lisaks kasutatakse Eestis digitaalse identiteedi lahendusi, mis võimaldavad inimesel end internetis turvaliselt tuvastada ja dokumente allkirjastada. Näiteks on olemas ID-kaart, mis on riiklik digitaalne isikutunnistus. Samuti kasutatakse laialdaselt Smart-ID lahendust, mis on ettevõtte SK ID Solutions loodud autentimisrakendus. Kuigi mõlemad võimaldavad internetis autentimist ja allkirjastamist, on oluline eristada, et ID-kaart on riiklik dokument, samas kui Smart-ID on erasektori teenus.

Jälgimiskapitalism ja andmete kogumine

Digiajastu aruteludes kasutatakse sageli mõistet jälgimiskapitalism (surveillance capitalism). Selle mõiste populariseeris Shoshana Zuboff oma 2019. aastal ilmunud raamatus The Age of Surveillance Capitalism. Zuboff kirjeldab sellega majandusmudelit, kus ettevõtted koguvad ja analüüsivad kasutajate käitumisandmeid, et prognoosida ja mõjutada inimeste tegevust, näiteks reklaami või platvormiteenuste kaudu.

Paljud inimesed kasutavad igapäevaselt rahvusvahelisi digiplatvorme, nagu Google, Facebook või Instagram. Need teenused koguvad kasutajate tegevuse kohta erinevaid andmeid, mida kasutatakse näiteks reklaamide sihtimiseks või teenuste arendamiseks. Selline andmepõhine majandusmudel on saanud digiajastu üheks keskseks tunnuseks.

Kui suur probleem see Eestis on

Eesti digiriigi puhul tuuakse sageli esile läbipaistvust. Näiteks on riigiportaalis võimalik näha teatud juhtudel, millised riigiasutused on inimese andmeid kasutanud. Selline lahendus aitab suurendada usaldust digiteenuste vastu ning annab kodanikule parema ülevaate oma andmete kasutamisest.

Samas on olukord teistsugune rahvusvaheliste tehnoloogiaettevõtete puhul. Nende andmekogumise mehhanismid ei ole tavaliselt kasutajatele samal määral läbipaistvad ning kasutajal on piiratum kontroll selle üle, kuidas tema andmeid kasutatakse või analüüsitakse. Seetõttu ei piirdu digiajastu privaatsusküsimused ainult riiklike infosüsteemidega, vaid puudutavad laiemalt kogu platvormimajandust.

Kuigi Eesti on väga digitaliseeritud ühiskond, ei tähenda see automaatselt, et kõik privaatsusega seotud probleemid oleksid lahendatud. Digiteenuste areng loob uusi võimalusi, kuid samal ajal ka uusi riske, mis puudutavad andmete turvalisust ja kasutajate kontrolli oma digitaalse identiteedi üle.

Võimalikud tulevikustsenaariumid

Digiajastu areng võib tulevikus liikuda mitmes erinevas suunas. Ühe optimistliku stsenaariumi järgi muutuvad digiteenused veelgi turvalisemaks ning inimesed saavad parema ülevaate ja kontrolli oma andmete üle. Euroopa Liidu andmekaitse regulatsioon GDPR on üks katse luua selgemaid reegleid selle kohta, kuidas isikuandmeid tohib koguda ja kasutada.

Teine võimalik stsenaarium on aga pessimistlikum. Kui platvormimajandus ja andmete kogumine jätkavad kasvamist, võib inimeste kontroll oma digitaalse identiteedi üle väheneda. Sellisel juhul võib digiajastu mugavus suureneda, kuid see võib toimuda privaatsuse arvelt.

Tekst on koostatud LLM-iga!

Kasutatud LLM: https://chatgpt.com

Kasutatud allikad

Minu vaade:https://olrats.blogspot.com/2026/03/minu-vaade-info-ja-vorguuhiskond.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave