Minu Vaade: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele

Eelnev blogipostitus netiketi ja võrgusuhtluse teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin natuke vaadata, kuidas see tekst välja tuli ja mida ma selle töö tegemise käigus ise õppisin. Samuti toon välja, millega ma tekstis nõustun ja millised kohad jätsid mulle veidi küsimusi.


Kasutatud LLM ja prompt

Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d.

Algne prompt oli üsna lihtne ja umbes selline:

"Kirjuta umbes 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel netiketi teemal. Vali Virginia Shea netiketikäskudest üks, mis on tänapäeval sama oluline või isegi olulisem kui 1990. aastatel, ja üks, mille tähtsus on tänapäeval vähenenud."

Võtsin ka lõpptulemusest ära kokkuvõtte, et tekst mõtetult pikkaks ei läheks, sest kordas seal seda, mida juba varem mainis.


Mida uut õppisin

Teksti lugedes jäi kohe silma, kuidas ajaga on netisuhtlus muutunud. Näiteks modemiajastul oli internet väga aeglane. Seetõttu oli oluline mitte saata suuri faile ja mitte koormata võrku liigse infoga. Tänapäeval ei ole see enam nii suur probleem, sest internet on palju kiirem.

Teine asi, mis mulle selle töö juures silma jäi, on see, et netikett ei ole ainult tehniline reeglistik. Pigem on see seotud sellega, kuidas inimesed internetis omavahel suhtlevad. Kuna internetis ei näe teise inimese näoilmet ega kehakeelt, võivad sõnumid vahel mõjuda teistmoodi, kui kirjutaja tegelikult mõtles.

Märgiks veel ära, et tänapäeval ei ole probleem enam niivõrd aeglane internet, vaid pigem liiga suur infohulk. 


Millega nõustun

Teksti tugevam osa on minu arvates arutlus "Ole inimene" põhimõtte kohta. On üsna loogiline, et anonüümsus võib internetis agressiivset käitumist suurendada. See tähendab, et inimesed käituvad internetis tihti vabamalt ja mõnikord ka teravamalt kui päriselus.

Mulle tundus usutav ka mõte, et varasemad foorumid ja meililistid olid väiksemad kogukonnad. Seal tundsid inimesed üksteist rohkem ja seetõttu oli suhtlus sageli viisakam. Tänapäeva suured sotsiaalmeediaplatvormid on palju anonüümsemad ja kasutajaid on miljoneid, mistõttu on ka suhtlus palju erinevam.

Nõustun ka sellega, et ribalaiuse reegel on ajas muutunud. Varem oli see seotud tehniliste piirangutega. Internet oli aeglane ja suured failid võisid tekitada probleeme. Tänapäeval on internet palju kiirem, aga probleem on pigem tähelepanu ja infomüraga. Inimesed saavad väga palju infot ja seetõttu on endiselt oluline mitte teisi üle koormata mõttetu sisuga. See oli minu jaoks üks teksti huvitavamaid mõtteid.


Millega ei nõustu või mida võiks täpsustada

Olin seekord üsna samal arvamusel LLM-iga, kuid ühe mõttega saaks siiski veidi vaielda. Tekstist jäi mulje, et anonüümsus ja see, et internetis ei tea kunagi täpselt, kes on teisel pool ekraani, on peamiselt negatiivne asi. Seda seostati sellega, et tänapäeval on internetis rohkem teravat ja halba käitumist. Samas arvan, et anonüümsusel on ka positiivseid külgi. Näiteks võib see anda inimestele võimaluse osaleda aruteludes või jagada oma mõtteid olukordades, kus nad ei tahaks oma päris nimega esineda. Seetõttu jäi tekstist minu jaoks veidi liiga ühepoolne mulje, justkui oleks anonüümsus ja privaatsus  peamine põhjus teravama käitumise tekkeks internetis.


Originaal postitus:https://olrats.blogspot.com/2026/03/5nadal-tarzan-suurlinnas-vorgusuhtluse.html

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

4.Nädal: Info- ja võrguühiskond