5.Nädal: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 

Netikett digiajastul – millised reeglid on endiselt olulised?

Interneti kasutamine on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kui 1990. aastatel kasutati võrku peamiselt e-posti, foorumite ja varaste jututubade kaudu suhtlemiseks, siis tänapäeval toimub suur osa inimeste suhtlusest sotsiaalmeedia, videokõnede ja erinevate veebiplatvormide kaudu. Sellest hoolimata on paljud varased võrgusuhtluse põhimõtted endiselt aktuaalsed.

Üheks tuntumaks netiketi käsitluseks peetakse Virginia Shea raamatut Netiquette (1997), kus autor kirjeldab kümmet põhimõtet, mis aitavad hoida internetisuhtlust viisakana ja toimivana. Kuigi tehnoloogia on selle ajaga palju arenenud, ei ole kõik need reeglid oma tähtsust kaotanud. Mõned neist on isegi olulisemad kui varem, samas kui mõni reegel on tänapäeva internetikeskkonnas muutunud vähem keskseks.

Reegel, mis on tänapäeval isegi olulisem: “Ole inimene”

Üks Shea kõige tuntumaid netiketi põhimõtteid on „Ole inimene“ (Remember the human). Selle mõte on lihtne: internetis suheldes tuleb meeles pidada, et iga sõnumi taga on päris inimene. Enne millegi postitamist või saatmist tasub mõelda, kuidas see võib teisele poolele mõjuda.

See põhimõte on tänapäeval võib-olla isegi olulisem kui 1990. aastatel. Tollal toimus suur osa suhtlusest väiksemates kogukondades, näiteks foorumites või meililistides, kus inimesed tundsid üksteist vähemalt kasutajanimede kaudu. Tänapäeval toimub suhtlus aga sageli suurtes sotsiaalmeediaplatvormides, kus kasutajaid võib olla miljoneid ning arutelud võivad kiiresti muutuda emotsionaalseks või konfliktseks.

Anonüümsus ja füüsilise kontakti puudumine muudavad internetis solvamise või agressiivse käitumise lihtsamaks. Näiteks sotsiaalmeedia kommentaariumites ja foorumites esineb sageli nähtust, mida nimetatakse trollimiseks või võrgusõimuks (inglise keeles flaming). Selline käitumine võib viia arutelude halvenemiseni ning muuta veebikeskkonna ebameeldivaks või isegi vaenulikuks.

Seetõttu on „Ole inimene“ põhimõte digiajastul eriti oluline. Internet ei ole ainult tehniline infrastruktuur, vaid ka sotsiaalne keskkond. Kui kasutajad suudavad hoida arutelud viisakad ja austavad, aitab see kaasa tervema ja konstruktiivsema digitaalse suhtluskultuuri kujunemisele.

Reegel, mis on osaliselt oma tähtsust kaotanud: “Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust”

Teine Shea netiketi reegel ütleb, et internetis tuleks austada teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people’s time and bandwidth). 1990. aastatel oli see väga praktiline soovitus. Tol ajal kasutasid paljud inimesed aeglaseid modemühendusi ning suured failid või pikad kirjad võisid tõepoolest põhjustada probleeme.

Näiteks oli tavapärane, et enne suurte failide saatmist küsiti adressaadilt luba või hoiatati ette, sest ühenduse kiirus oli piiratud ja failide allalaadimine võis võtta väga kaua aega. Samuti soovitati vältida liigset või teemavälist kirjade saatmist meililistidesse, et mitte koormata servereid ega teiste kasutajate postkaste.

Tänapäeval on tehniline olukord märkimisväärselt muutunud. Kiired internetiühendused, pilveteenused ja suur serverivõimekus tähendavad, et üksiku faili saatmine ei põhjusta enamasti tehnilisi probleeme. Enamik kasutajaid saab suuri faile alla laadida sekundite või minutitega.

See ei tähenda siiski, et reegel oleks täielikult kadunud. Pigem on selle tähendus muutunud. Tänapäeval ei ole peamine probleem enam internetiühenduse aeglus, vaid infomüra. Inimesed saavad iga päev kümneid või sadu sõnumeid, e-kirju ja teavitusi. Seetõttu võib teiste aja austamine tähendada hoopis selget ja sisulist suhtlust ning liigse info vältimist.


Tekst on koostatud LLM-iga
Kasutatud LLM: https://chatgpt.com

Kasutatud allikad

Shea, Virginia (1997). Netiquette.
http://www.albion.com/netiquette/

Internet Society (2022). A Brief History of the Internet.
https://www.internetsociety.org/internet/history-internet/brief-history-internet/

Pew Research Center (2021). The State of Online Harassment.
https://www.pewresearch.org/internet/2021/01/13/the-state-of-online-harassment/

ICO kursuse teemamaterjal: Tarzan suurlinnas – võrgusuhtluse eripärad
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_5:_Tarzan_suurlinnas:_võrgusuhtluse_erip%C3%A4radest


Minu Vaade:https://olrats.blogspot.com/2026/03/minu-vaade-tarzan-suurlinnas.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu vaade: Nopped IT ajaloost

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus on täielikult genereeritud keelemudeli (LLM) abil. Proovin siin anda lühikese ülevaate ja hinnangu LLM-i tehtud tööle Kasutatud LLM ja prompt Postituse koostamiseks kasutati ChatGPT-d. Antud tulemuse andev prompt: „Kirjuta mulle veebiartikkel IT ajaloo teemal, kus käsitled kolme IT-lahendust: ühte revolutsioonilist, ühte oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud lahendust ning ühte küsitava kvaliteediga lahendust. Tekst peaks olema umbes 1 lehekülg pikk ja sobima nädalablogiks.” See prompt annab mudelile piisava suuna, kuid jätab detailide osas vabaduse. Mida uut sisuliselt õppisin Postituse ja allikate läbitöötamine aitas mul paremini mõista, et IT ajalugu ei ole sirgjooneline edulugu. Eriti selgelt tuli esile, et: -Paljud tänapäeva iseenesestmõistetavad lahendused (nt arvutivõrgud) kasvasid välja väga konkreetsetest vajadustest. -Ka ebaõnnestunud või probleemsed lahendused on olulised õppematerjalid. - Va...
Lisateave

1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

  Nädal 1 – kolm IT-lahendust, mis jätsid mulle tugeva mulje Selle nädala teemaks oli IT ajaloo areng ning erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on kas kujundanud kogu valdkonda või jäänud meelde hoopis teistel põhjustel. Ülesande eesmärk oli valida kolm IT-lahendust: üks tõeliselt revolutsiooniline, üks oma ajast ees olnud, kuid ebaõnnestunud ning üks, mis tänapäeva vaates tundub lihtsalt halb või läbimõtlemata. Alljärgnevalt on minu valik ja põhjendused. 1) Revolutsioon: pakettside ja ARPANET – Interneti “päris algus”   Üks olulisemaid pöördepunkte IT ajaloos oli pakettside kasutuselevõtt ja esimese laialdasema arvutivõrgu loomine. Pakettside põhimõte seisneb selles, et info jagatakse väikesteks osadeks, mis liiguvad võrgus iseseisvalt ja pannakse vastuvõtja juures uuesti kokku. See lahendus võimaldas palju töökindlamat ja paindlikumat andmesidet kui varasemad meetodid. Selle tehnoloogia praktiliseks väljundiks oli ARPANET, mida peetakse Interneti eelkäijaks. Alguses ühen...
Lisateave

4.Nädal: Info- ja võrguühiskond

Digiajastu ja jälgimiskapitalism Eestis Eesti on sageli toodud näiteks riigist, kus digiteenused on laialdaselt kasutusel ning paljud riiklikud teenused toimivad interneti kaudu. Näiteks saab Eestis internetis esitada maksudeklaratsiooni, kasutada erinevaid riigiportaali teenuseid või anda e-häält valimistel. Digiteenuste laialdane kasutus on toonud kaasa mugavuse ja kiiruse, kuid samal ajal on see tõstatanud ka küsimusi privaatsuse ja andmete kasutamise kohta. Digiajastu areng ei tähenda ainult tehnoloogilist progressi, vaid ka vajadust arutada, kuidas digitaalses ühiskonnas andmeid kogutakse ja kontrollitakse. Eesti kui digiriik Eesti digiriigi üheks keskseks tehniliseks lahenduseks on X-tee , mis on turvaline andmevahetuskiht erinevate infosüsteemide vahel. X-tee ei ole üks keskne andmebaas ega otseselt kodanikele mõeldud teenus, vaid infrastruktuur, mis võimaldab riigi ja erasektori infosüsteemidel turvaliselt andmeid vahetada. Tänu sellele saavad erinevad registrid ja teenused oma...
Lisateave