Minu vaade: Uus meedia...?

Minu vaade - sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele

Seekord katsetasin teadlikult rohkem erinevate promptidega kui varasematel kordadel, kuid siiski sama LLM-iga, ChatGPT-iga. Proovisin sõnastust täpsemalt muuta ja vaadata, kuidas see mõjutab lõpptulemust.

Algne prompt oli üsna üldine:

“Analüüsi kahte traditsioonilise meedia kanalit, millel on ka uue meedia väljund – üks tugev ja üks nõrgem näide.”

Selle põhjal kaldus analüüs peamiselt klassikaliste uudistekanalite ja portaalide suunas(nagu ERR või CNN). Tulemused olid loogilised, kuid tundusid veidi ootuspärased.

Seejärel muutsin prompti laiemaks ja suunasin mõtte veidi kaugemale kui ainult traditsioonilised uudistekanalid:

“Proovi analüüsis minna kaugemale tavapärastest uudisteportaalidest ning vaata laiemalt traditsioonilisi meediabrände, mille areng digiajastul on märgatav. Võrdle üht, mis on digiajastul selgelt esile tõusnud, ja teist, mis on küll olemas digiplatvormidel, kuid mille digitaalne areng on olnud tagasihoidlikum.”

Fookus liikus uudistekanalitelt ajakirjabrändidele ning lõpuks jõudis analüüs National Geographic ja Kroonika võrdluseni. Need teemad ei olnud esimesed, mida LLM pakkus, kuid olid esimesed, mis mulle endale tõeliselt huvi pakkusid. LLM-i postitus jäi küll vähe lühikeseks, sest pidin mõne osa välja kärpima seoses sama juttu kordamisega, aga allikatest sai siiski suhteliselt hea ülevaate.

Mida uut õpiti

Selle töö käigus sain paremini aru, et digiajastul ei piisa ainult sellest, et väljaandel on olemas veebileht või sotsiaalmeedia konto. Oluline on see, kuidas neid platvorme kasutatakse ja kas sisu kohandatakse vastavalt keskkonnale.

National Geographicu näite põhjal jäi mulle eriti meelde, et tugev digistrateegia tähendab mitme platvormi läbimõeldud kasutamist, mitte lihtsalt sama sisu kordamist eri kohtades. See pani mind rohkem mõtlema sellele, kuidas erinevad meediabrändid oma sisu üles ehitavad.

Samuti sain paremini aru, et meediaväljaannete võrdlemisel tuleb arvestada nende tausta ja tegutsemistingimusi. Globaalne bränd ja Eesti väiketuru väljaanne ei saa tegutseda samadel alustel ning see mõjutab ka nende digilahendusi.

Millega postituses võiks eriti nõustuda

Nõustun järeldusega, et National Geographic on moderniseerumisega hästi hakkama saanud. See ei ole lihtsalt mu hinnang LLM-i tööle vaid olen ka ise mitmel korral jäänud televiisori ette vaatama nende dokumentaalfilme, mis näitab, et bränd suudab eri platvormidel tähelepanu hoida.

Lisaks võiks märkida, kuidas üle maailma, ka Lõuna-Eestis võib kohata nende nö "Kollaseid Raame". Need kollased raaminstallatsioonid on muutunud ülemaailmseteks turismiobjektideks, kus inimesed teevad fotosid justkui ajakirja kaane sees. See näitab, et bränd on suutnud oma identiteedi digikeskkonda ja ka avalikku ruumi laiendada.

Millega ei nõustu täielikult

Kroonika analüüs võib jääda veidi pealiskaudseks. Ma ise ei puutu Kroonika sisuga eriti kokku, kuid vestlesin sel teemal oma vanematega. Nad küll märkisid, et kunagi lugesid nad Kroonika ajakirja üsna tihti, aga tänapäeval niivõrd ei paku huvi. See ei pruugi aga tähendada, et väljaanne oleks “nõrk” – võib-olla on lihtsalt sihtgrupp muutunud.

Samuti tuleb arvestada, et Kroonika ja National Geographic tegutsevad täiesti erinevas mastaabis. National Geographic on rahvusvaheline bränd suurte ressurssidega, samas kui Kroonika tegutseb Eesti väikesel turul. On loomulik, et võimalused ja eelarved on erinevad.

Klikipõhise sisu kritiseerimine on lihtne, kuid Eesti väikesel turul võib see olla lihtsalt praktiline valik. Kui turg on väike ja sissetulek sõltub reklaamist, siis ei pruugi olla võimalik arendada väga mahukat mitmeplatvormilist digistrateegiat. Seetõttu ei pruugi Kroonika tagasihoidlikum digilahendus olla kvaliteediküsimus, vaid pigem reaalsus, millega tuleb arvestada.

Originaal postitus: https://olrats.blogspot.com/2026/02/3nadal-uus-meedia.html