Minu vaade: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele

Eelnev blogipostitus kahe veebi-eelse nähtuse (e-post ja BBS) kohta on täielikult genereeritud LLM-i abil. Alljärgnevalt annan oma hinnangu nii sisu täpsusele, kui ka sellele, millega ma nõustun ja millele vaidleksin vastu.

Kasutatud LLM ja prompt

Postitus koostati ChatGPT abil.

Prompt oli sisuliselt järgmine:
„Kirjelda ajaveebiartiklis kaht erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost (enne 1991) – üht tänaseni püsivat ja teist kadunud nähtust. Tekst 1–2 lk, vähemalt 3 viidet.“

Prompt andis üsna selge ülesande, kuid jättis hinnangulise osa LLM-i otsustada.

Mida uut sisuliselt õppisin

Kuigi e-post tundub tänapäeval täiesti elementaarne ja isegi igav tehnoloogia, sain allikaid lugedes paremini aru, kui oluline roll oli just avatud protokollidel. Internet Society rõhutab, et Interneti edu põhines just avatud arhitektuuril ja koostalitlusvõimel. See aitab mõista, miks e-post ei kadunud uute suhtlusplatvormide tulekuga, vaid kohanes nendega.

BBS-i puhul oli minu jaoks huvitav näha, kui tugevalt see mõjutas tänapäevaseid sotsiaalvõrgustikke. Computer History Museum’i blogis kirjutatakse BBS-ide kohta järgmiselt:

“Long before online forums and communities like Reddit and Discord, and even before the World Wide Web, bulletin board systems (BBSs) reigned supreme.”
(Computer History Museum, 2024) 

See lause muutis minu arusaama üsna palju. Kui alguses tundus BBS lihtsalt „vananenud tehnoloogiana“, siis tegelikult võib seda vaadata kui tänaste sotsiaalplatvormide otsest eelkäijat. Seega ei olnud see lihtsalt ajutine nähtus, vaid oluline samm selles, kuidas tänapäevased digikogukonnad välja kujunesid.

Millega võiks nõustuda

Ma nõustun LLM-i postituses esitatud argumendiga, et e-posti edu on seotud avatud protokollidega ja sellega, et süsteem oli algusest peale paindlik ning kohandatav. See tundub mulle loogiline ja hästi põhjendatud mõte. Kui tehnoloogia põhineb avatud standarditel ja ei ole seotud ühe konkreetse ettevõtte või suletud süsteemiga, on selle ellujäämise tõenäosus oluliselt suurem.

Samuti on veenev mõte, et veeb ei loonud kõiki tänapäeva digiharjumusi nullist, vaid pigem tõi juba olemasolevad ideed laiemalt kasutusse.

Millele võiks vastu vaielda

Kõige rohkem vaidleksin vastu väitele, et BBS on „ühiskondlikus mõttes kadunud“. Jah, modemiga sisse helistamine ja vanad süsteemid on tänaseks praktiliselt kadunud. Aga kui mõelda sellele, kuidas inimesed seal suhtlesid ja kogukondi lõid, siis Reddit, Discord ja paljud foorumid töötavad tegelikult üsna sarnasel põhimõttel. Mõnes mõttes ei kadunud BBS ära, vaid muutus lihtsalt kaasaegsemaks.

Erinevus on pigem selles, millist tehnoloogiat kasutati – vanasti telefoniliin ja modem, hiljem internet ja veeb. Inimeste suhtlemise loogika ise ei muutunud nii palju. Seetõttu võib öelda, et LLM-i tekst jätab mulje, nagu toimus järsk muutus, kuigi tegelikult läks areng samm-sammult edasi.

Minu hinnang LLM-i tööle

LLM-i loodud postitus oli loogiline ja hästi üles ehitatud ning faktid olid üldiselt õiged. Samas on näha, et tekst teeb üsna selge vastanduse – üks jäi alles ja teine kadus –, sest nii oli promptis ette antud.

Minu arvates oli see hea ülevaade, aga allikaid ise lugedes sain aru, et ajalugu ei ole nii must-valge. Eriti BBS-i puhul tundub mulle, et see ei kadunud päriselt ära, vaid muutus ajaga lihtsalt teistsuguseks.

Originaal postitus: https://olrats.blogspot.com/2026/02/2nadal-arpanetist-facebookini-interneti.html