E-ITSPEA

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus IT-hariduse teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, mida ma selle töö käigus ise paremini mõistsin ning millega ma tekstis nõustun ja millised kohad vajaksid täpsustamist. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Prompt oli seekord konkreetsem ja sarnanes ülesande “Uuri ja kirjuta” juhisele. Kasutasin ligikaudu sellist sõnastust: "Kirjuta umbes 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel IT-hariduse teemal. Võrdle kõrgkoolidiplomit, rakenduskõrgharidust ja kutseharidust ning sertifikaate. Selgita nende eeliseid ja puudusi ning arutle, milline roll neil on tööturul ja IT-professionaali kujunemisel." Mida uut õppisin IT-haridus ei ole ainult üks kindel tee, vaid pigem erinevate võimaluste kombinatsioon. Mõte kas minna ülikooli või mitte oli ka mul endal gümnaasiumi lõpetamisel.  Millele palju pead enne ei pööranud on sertifikaadi teema. ...

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus litsentside teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, mida ma selle töö käigus õppisin ning millega ma tekstis nõustun ja mida võiks täpsustada. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Prompt oli ligikaudu selline: "Kirjuta 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel tarkvara litsentside teemal. Võrdle ärivaralist litsentsi, GNU GPL-i ja BSD litsentsi ning selgita, millal mida eelistada." Prompti väga palju ei muutnud, sest esimene vastus kattis enamiku vajalikust. Pigem keskendusin sellele, et LLM aursaamatusi ei korraldaks. Mida uut õppisin Sain päris palju targemaks litsentside osas. Varem mõtlesin sellest pigem lihtsalt nii, et kas tarkvara on tasuta või tasuline, aga tegelikult on palju olulisem see, millised õigused kasutajale antakse. Lisaks sain paremini aru erinevusest GPL-i ja BSD litsentsi vahel. Mõlemad on avatud lähtekoodiga,...

  Litsentsid tarkvaramaailmas – millal mida eelistada? Tarkvara kasutamisel ei ole oluline ainult see, mida programm teeb, vaid ka see, millistel tingimustel seda kasutada tohib. Need tingimused määrab litsents. Litsents ütleb, kas kasutaja võib tarkvara muuta, edasi jagada või kasutada seda ärilisel eesmärgil. Seetõttu mõjutab litsents otseselt nii arendajat kui ka kasutajat ning ka seda, kuidas tarkvara edasi areneb. Tarkvara litsentsid võib üldiselt jagada kahte suurde rühma: ärivaralised ehk suletud litsentsid ja avatud lähtekoodiga litsentsid. Nende peamine erinevus ei ole hind, vaid kasutajale antud vabadus. Mõned litsentsid annavad väga piiratud õigused, teised aga lubavad koodi vabalt kasutada ja muuta. Ärivaraline litsents – maksimaalne kontroll Ärivaralise litsentsi puhul jääb tarkvara täielik kontroll selle looja või ettevõtte kätte. Kasutaja saab programmi kasutada, kuid ei näe tavaliselt selle lähtekoodi ega tohi seda muuta. Samuti on tarkvara levitamine ja kopeerimine...

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus intellektuaalomandi teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, mida ma selle töö käigus õppisin ning millega ma tekstis nõustun ja millega mitte. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Seekord promptiga väga mängimist ei olnud ja jäi umbes selline: "Kirjuta 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel intellektuaalomandi teemal. Too välja üks komponent, mis toimib hästi, ja üks, mis vajab muutmist." Mida uut õppisin Selle töö käigus sain paremini aru, et intellektuaalomand ei ole üks kindel asi, vaid koosneb mitmest erinevast osast, nagu autoriõigus, patendid ja ärisaladused. Varem mõtlesin sellest pigem lihtsamalt, peamiselt autoriõiguse kaudu. Lisaks sain paremini aru, kui oluline on teha vahet erinevatel mõistetel, näiteks litsentsil ja intellektuaalomandi liikidel. Varem ma ei mõelnud sellele eriti, aga nüüd on selgem, et lits...

Intellektuaalomand digiajastul – millised osad toimivad paremini? Intellektuaalomand on tänapäeval väga oluline, eriti IT-valdkonnas. See hõlmab erinevaid õigusi, mis on seotud inimese loodud ideede, teoste ja leiutistega. Kui varem oli info peamiselt füüsilisel kujul, siis tänapäeval liigub suur osa sellest digitaalselt ja väga kiiresti. See tähendab, et ka intellektuaalomandi süsteem peab sellega kohanema. Intellektuaalomand ei ole üks kindel asi, vaid koosneb mitmest osast, näiteks autoriõigusest, patentidest, litsentsidest ja ärisaladustest. Kuigi nende eesmärk on kaitsta loojate tööd, ei tööta kõik need osad tänapäeval võrdselt hästi. Komponent, mis toimib hästi: litsentsid Minu arvates toimib tänapäeval kõige paremini litsentside süsteem. Seda on eriti hästi näha tarkvara maailmas. Litsentsid määravad, kuidas mingit toodet kasutada võib – kas seda tohib vabalt jagada, muuta või ainult kasutada kindlatel tingimustel. Näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara kasutab litsentse, mis l...

Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus netiketi ja võrgusuhtluse teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin natuke vaadata, kuidas see tekst välja tuli ja mida ma selle töö tegemise käigus ise õppisin. Samuti toon välja, millega ma tekstis nõustun ja millised kohad jätsid mulle veidi küsimusi. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Algne prompt oli üsna lihtne ja umbes selline: "Kirjuta umbes 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel netiketi teemal. Vali Virginia Shea netiketikäskudest üks, mis on tänapäeval sama oluline või isegi olulisem kui 1990. aastatel, ja üks, mille tähtsus on tänapäeval vähenenud." Võtsin ka lõpptulemusest ära kokkuvõtte, et tekst mõtetult pikkaks ei läheks, sest kordas seal seda, mida juba varem mainis. Mida uut õppisin Teksti lugedes jäi kohe silma, kuidas ajaga on netisuhtlus muutunud. Näiteks modemiajastul oli internet väga aeglane. Seetõttu oli oluline mitte saata suuri faile j...