E-ITSPEA

  IT-haridus: diplom, kutsekõrgharidus või sertifikaat? IT-valdkonnas on hariduse roll muutunud ajaga üsna palju. Kui varem oli ülikoolidiplom peaaegu ainus viis spetsialistiks saada, siis tänapäeval on võimalusi rohkem. See tekitab küsimuse, milline tee on kõige mõistlikum – kas minna klassikalisse ülikooli, valida praktilisem rakenduskõrgharidus või keskenduda hoopis sertifikaatidele. Minu arvates ei ole sellele ühte kindlat vastust, sest iga variant annab erinevat tüüpi väärtust. Klassikaline kõrgkoolidiplom Ülikooliharidus keskendub tugevale teoreetilisele alusele. Seal ei õpita ainult konkreetseid tehnoloogiaid, vaid ka seda, kuidas süsteemselt mõelda ja probleeme lahendada. See tähendab, et inimene ei sõltu ainult ühest programmeerimiskeelest või tööriistast, vaid suudab vajadusel uusi asju kiiresti õppida. Selline lähenemine on kasulik eelkõige pikemas perspektiivis. Kui tehnoloogiad muutuvad – mis IT-s juhtub pidevalt –, siis aitab tugev baas nendega kohaneda. Ka paljud suu...

  Minu vaade – sisuline hinnang LLM-i loodud postitusele Eelnev blogipostitus IT-hariduse teemal on kirjutatud LLM-i abil. Proovin siin hinnata, kuidas tekst välja tuli, mida ma selle töö käigus ise paremini mõistsin ning millega ma tekstis nõustun ja millised kohad vajaksid täpsustamist. Kasutatud LLM ja prompt Postituse kirjutamiseks kasutasin ChatGPT-d. Prompt oli seekord konkreetsem ja sarnanes ülesande “Uuri ja kirjuta” juhisele. Kasutasin ligikaudu sellist sõnastust: "Kirjuta umbes 1–1,5 lehekülje pikkune ajaveebiartikkel IT-hariduse teemal. Võrdle kõrgkoolidiplomit, rakenduskõrgharidust ja kutseharidust ning sertifikaate. Selgita nende eeliseid ja puudusi ning arutle, milline roll neil on tööturul ja IT-professionaali kujunemisel." Mida uut õppisin IT-haridus ei ole ainult üks kindel tee, vaid pigem erinevate võimaluste kombinatsioon. Mõte kas minna ülikooli või mitte oli ka mul endal gümnaasiumi lõpetamisel.  Millele palju pead enne ei pööranud on sertifikaadi teema. ...